Temperatuuri tõus on mootoritoodete väga oluline jõudlusnäitaja ning mootori temperatuuri tõusu taseme määravad mootori iga osa temperatuur ja keskkonnatingimused.
Mõõtmisnurga seisukohast on staatori osa temperatuuri mõõtmine suhteliselt otsene, samas kui rootori osa temperatuuri mõõtmine on pigem kaudne. Olenemata sellest, kuidas seda mõõdetakse, ei muutu kahe temperatuuri vaheline suhteline kvalitatiivne seos kuigi palju.
Mootori analüüsi tööpõhimõttest lähtuvalt koosneb mootor põhimõtteliselt kolmest kuumast kohast, st staatori mähisest, rootori juhtmest ja laagrisüsteemist. Mähisrootori puhul on olemas kollektorirõngas või süsinikharja osa.
Soojusülekande analüüsi tasandilt on iga kuuma punkti temperatuur erinev ja see saavutab temperatuuri tasakaalu iga osa suhtelises mõttes soojusjuhtivuse ja kiirguse kaudu, st iga osa temperatuur on suhteliselt konstantne.
Mootori staatori ja rootori osa puhul saab staatori soojust otse läbi kesta eraldada ning kui rootori temperatuur on suhteliselt madal, saab see ka staatori osa soojust tõhusalt neelata. Seetõttu võib olla vaja staatori ja rootori osa temperatuuri põhjalikult hinnata nende endi soojuse suuruse põhjal.
Kui mootori staatoriosa kuumeneb tugevalt ja rootori korpus vähem (näiteks püsimagnetmootorite puhul), kandub staatori soojus ühelt poolt ümbritsevasse keskkonda, aga ka osaliselt sisemisse õõnsusse teistesse osadesse, mistõttu on suur tõenäosus, et rootori temperatuur ei ole kõrgem kui staatoriosa temperatuur. Kui mootori rootoriosa kuumeneb tugevalt, siis kahe osa füüsikalise jaotuse analüüsi põhjal peab rootori poolt eralduv soojus pidevalt jaotuma staatori ja teiste osade vahel. Staatori korpus toimib ka küttekehana ja rootori soojuse peamise jahutusahelana saab staatoriosa soojust samal ajal läbi korpuse, mis samuti jahtub. Rootori temperatuuri kalduvus olla staatori temperatuurist kõrgem on suurem.
Postituse aeg: 08.04.2024